|
|
Iseseisvus ja demokraatia
|
Eurojaatajate "KÕVA SÕNA"
|
Visioon: Euroopas võtavad võimu Venemaa ja Türgi
Roomas, Brüsselis ja Berliinis tähistatisuure pidulikkusega Euroopa Liidu 50. sünnipäeva. Tähtpäevast ajendatult avaldas ärileht Financial Times Deutschland tulevikuvisiooni, mille järgi kuulub Euroopa Liidu 100. sünnipäeval ühenduses juhtiv roll Venemaale ja Türgile.
|
Vt lisaks: SLÕhtuleht 30.03.2007
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=223312
Rahulolevalt vaatab Euroopa Liidu eesistujariigi Venemaa president Vjat?eslav Pankratenko üle suure Schumani väljaku, mis tema lapsepõlves kandis Punase väljaku nime. On 25. märts 2057 ja Schumani väljaku ääres lehvivad Euroopa Liidu 51 liikmesriigi lipud. Euroopa Liidu 100. aastapäeva auks korraldatud pidulikul tseremoonial laulavad ELi riigi- ja valitsusjuhid Beethoveni "Oodi rõõmule", mis on Euroopa Liidu ametlik hümn.
Paljud lauljad on tõsiselt liigutatud, keegi ei osanud 50 aastat tagasi (2007. aastal) arvata, et Euroopa võib kunagi niisugune olla.
Vene presidendile Vjat?eslav Pankratenkole teeb eriti head meelt, et öö läbi, lausa pidupäeva hommikuni kestnud dramaatiliste kõneluste tulemusena õnnestus kooskõlastada Euroopa Liidu 100. aastapäeva puhul koostatud Moskva deklaratsioon. Eriti tugevad vaidlused käisid Euroopa Liidu edasise laienemise üle.
Nii rõhutas türklasest Euroopa Komisjoni president Kürsat Abbasoglu, et pärast Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikide astumist Euroopa Liitu ei saa laienemist samas tempos jätkata. "Muidu kaotame me oma Euroopa identiteedi," hoiatas Abbasoglu.
Pärast pingelisi vaidlusi jäi lõpuks ikkagi peale Vene presidendi Pankratenko arvamus, et otsustavaks kriteeriumiks ühe või teise riigi vastuvõtmisel Euroopa Liitu peab jääma kandidaatriigi nõustumine Euroopa väärtustega ning arvestada tuleb ka regionaalseid ja kultuurilisi tegureid. Nõnda õnnestus Vene riigipeal vältida tõrjuvat vastust Saudi Araabiale, Iraanile, Iraagile ja Iisraelile-Palestiinale, kes esitasid Euroopa Liidu 100. sünnipäeva eelõhtul ühendusse astumiseks ühisavalduse.
Väärib tähelepanu, et niisugused riigid nagu Kasahstan ja Mongoolia on juba ELi liikmed. Mõlemad riigid olid ELi 100. sünnipäeva eel vastu kiirele üleminekule ühisrahale eurole. Nimelt soovisid eurotsooni kuuluvad 28 riiki, et ka ülejäänud 23 ELi liikmesriiki kuulutaksid Moskva deklaratsioonis pidulikult soovi minna kiiresti eurole üle. Kasahstani ja Mongoolia juhid aga arvasid, et mastaapsed reformid on nende riikide kodanikele juba niigi palju stressi põhjustanud ning seetõttu tuleks hoogu maha võtta.
Ka Venemaa president Pankratenko oli vastu, et Moskva deklaratsioonis seisaks viide kiirele eurole üleminekule. Nimelt seisavad Venemaal ees parlamendivalimised ning liigne kiirustamine ühisrahale üleminekul annaks trumbid kätte euroskeptikutele liidust Päästke Vene Rubla.
Seetõttu jäi deklaratsioonis peale Venemaa pakutud formuleering, mis kuulutas eurole ülemineku võimalikuks pikaajaliseks eesmärgiks.
ELi põhiseadus prügikasti
Saksa ärilehes Financial Times Deutschland avaldatud (utoopilises) visioonis "Visioon 2057" juhitakse tähelepanu ka sellele, mis võib toimuda Euroopas eeloleva 50 aasta jooksul.
Nii kirjutab visiooni autor Wolfgang Proissl, et eelolevatel Prantsusmaa presidendivalimistel saadab edu sotsialistide kandidaati Segolene Royali, kes presidendina otsustab riigis korraldada teise rahvahääletuse Euroopa Liidu põhiseaduse üle. Esimesel, 2005. aasta kevadel korraldatud rahvahääletusel lükkasid prantslased ELi põhiseaduse teatavasti tagasi. Paraku ütlevad prantslased ka teisel rahvahääletusel ELi põhiseadusele suure häälteenamusega "ei", mis kukutab selle dokumendi lõplikult läbi. Prantsuse vasakparteide initsiatiivil korraldatakse seejärel veel üks referendum, millel prantslased otsustavad esimese riigina lahti öelda ka ühisrahast eurost.
Prantslaste topelt "ei" viib Euroopa Liidu pikaajalisse ?okki ning alles 2015. aastal suudab Saksamaa praeguse liidukantsleri Angela Merkeli järglane Markus Söder anda Euroopa integratsioonile uue tõuke. Söder kasutab seejuures ära Türgi vastuvõtmist Euroopa Liitu. Saksamaa liidukantsleril õnnestub ka viia Suurbritannia peaminister Gordon Brown selleni, et britid korraldavad eurole ülemineku asjus rahvahääletuse ning 54,97% ütleb eurole "jah". Muide, suurima tiraa?iga inglise ajaleht Sun on selleks ajaks vahetanud omanikku ning kuulub meediamagnaat Murdochi asemel hoopis Vene gaasikompanii Gazprom sõltumatule meediagrupile Gazprom Independent Media Group.
Uus elavnemine 2016
Saksamaa ja Suurbritannia võtavad nüüd suuna eurotsooni riikide tihedamale koostööle. Kõik ühisraha eurot kasutavad riigid hakkavad alates 2016. aastast koordineerima ja üheaegselt vastu võtma riigieelarveid. Lisaks moodustatakse eurotsooni ühine eelarve, kuhu iga riik peab kandma 12% rahvuslikust koguproduktist. Ühtlustatakse ka eurotsooni riikide maksud.
Aastast 2017 kogunevad Euroopa Liidu liikmesriikide juhid igal teisel esmaspäeval Brüsselis ja langetavad otsused lihthäälteenamusega.
2024. aastal saab Prantsusmaast teisel katsel taas eurotsooni liige. Esimese katse kukutasid vetoga läbi Suurbritannia ja Poola. Veel enne seda, 2022. aasta juunis, toimub USA vägede häbiväärne lahkumine Iraagist. Kolm kuud hiljem astub USA välja ka NATOst.
Venemaa liitub aastal 2032
Iraagi olukorra reguleerimise võtab Euroopa Liidu ja ÜRO ettepanekul enda peale 78aastane Saksamaa endine liidukantsler Gerhard Schröder.
Kasutades oma mõju moslemiriikides ja Venemaal, õnnestubki Schröderil ?iiidid, sunniidid ja kurdid Iraagis lepitada. Iraagist saab Euroopa Liidu protektoraat, kus sõjaliselt aitavad korda luua ELi liikmesriik Türgi ja partnerriik Venemaa. Vastutasuks lubab Schröder seista selle eest, et Venemaast saab 2032. aastal Euroopa Liidu liige. Ja nii lähebki. Poola tahab panna küll Venemaa liitumisele veto, kuid loobub sellest, sest Varssavi saab Euroopa Energiasolidaarsuse Agentuuri asukohaks.
Türgi ja Venemaa liitumine Euroopa Liiduga muudab oluliselt jõuvahekordi selles organisatsioonis. Kõigi ELi tippkohtumiste eel kohtuvad Vene ja Türgi liider ning eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa kurdavad, et neil tuleb järjest enam alluda Moskva-Ankara telje diktaadile.
Justsenko: Ukraina tahab kindlalt euroliitu
Eestis 12-13. detsembril 2006 visiidil viibiv Ukraina president Viktor Justsenko tõdes kohtumisel president Toomas Hendrik Ilvesega, et Ukraina võtab integreerumist Euroopa Liitu ja NATOsse väga tõsiselt ...
|
|
|
